Eesti maalikunsti naisklassikud
Kadrioru galeriis
21.03-2.05.2025
Näituse avamine 21.03.2025, kell 18.00
Kadrioru galeriis avatakse 21. märtsil kell 18.00 uus näitus, mille kuraatoriteks on maalikunstnik Lilian Mosolainen ja Eesti Maalikunstnike Liidu juhataja Tiiu Rebane.
Näitus "XX" toob kokku kaheksa silmapaistvat Eesti naiskunstnikku, kelle vanus ulatub 60. eluaastatesse ja kaugemale – vanim neist on 96-aastane.
Näitusele on esinema kutsutud maalikunstnikud Lola Liivat, Helle Vahersalu, Tiiu Pallo-Vaik, Mari Roosvalt, Aira Rautso, Kai Kaljo, Lilian Mosolainen ja Silvi Lepparu. Kõik nad on saavutanud oma elutöös suurepärase taseme ja tunnustuse, olles pälvinud mitmeid kõrgeid preemiaid, sealhulgas Valgetähe teenetemärke, Konrad Mäe preemia, Kristjan Raua preemia, Addo Vabbe preemia ja Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia.
Näitus "XX" heidab pilgu naiskunstnike loometeele, kajastades nende elutöö varjatud maailmade nüansse ja loomeperioodide võrdlusi. Fookuses on abstraktsionismile pühendunud kunstnike ekspressiivne looming, tuues esile autorite individuaalsed lähenemised maalikunsti väljendusvõimalustele. Maalinäituse pealkiri "XX" on tõlgendatav mitmeti, pakkudes vaatajale võimalust luua seoseid "X" kui tundmatuga või naiskromosoomiga; pöörates tähelepanu naisautorite jõulisele loometeele meestekeskses maailmas.
Kadrioru galerii näitus soovib tutvustada nähtavate naisautorite nähtamatut maailma, luua Eesti kultuuriteadvusesse ülevaade kunstiklassikute elutööde arenguloogikast ja hetkeseisust.
Näitus esitleb valikut alates Lola Liivati suurteostest kuni Helle Vahersalu energiliste abstraktsioonide ja Tiiu Pallo-Vaigu rafineeritud maastikeni. Eksponeerimisele tulevad Mari Roosvalti mälumaastikud, Aira Rautso delikaatsed abstraktsioonid, Kai Kaljo analüütilised-poeetilised teosed, Lilian Mosolaineni mütoloogilis-erootilised kompositsioonid ja Silvi Lepparu väljendusrikkad ekspressionistlikud maalid.
Ootame teid külastama Kadrioru galeriid (Vesivärava 50) ja avastama "XX" näitusel loomeväekate naiskunstnike elu- ja loometeed. Tulge ja kulgege läbi värvikate maailmade, mis räägivad loo Eesti naiskunstnike jõulistest ja unikaalsetest loomeperioodidest!
Näitus avatakse 21. märtsil kell 18.00 ja on avatud külastamiseks kuni 2. maini.
Tere tulemast!
Kuraatorid:
Lilian Mosolainen mosolainen@gmail.com, tel.: +37258090239
Tiiu Rebane
Kadrioru galerii
Vesivärava 50 (sissepääs Gonsiori tänavalt)
Galerii on avatud E-L , kell 9.00-19.30
+372 57702640
KUNSTNIKUD:
Lola Liivat (1928)
Maalikunstnik Lola Liivat sündis 17. augustil 1928 Tallinnas. Aastatel 1948–1954 õppis Liivat Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis. Selle perioodi sees viidi kunstiinstituut 1951. aastal üle pealinna ja liideti Tallinna Riikliku Tarbekunstiinstituudiga. Ühendatud õppeasutuse nimeks sai Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut. Liivat töötas aastatel 1954–1983 Tartu Kunstikoolis õppejõuna, õpetades maalimist, kompositsiooni ja joonistamist. Pärast seda töötas aastatel 1983–1988 vabakutselise kunstnikuna ning aastatel 1988–1994 Tartu Ülikooli maaliosakonna õppejõuna. Aastatel 1994–1995 oli Liivat Rüütli galerii galerist Tartus.
Lola Liivat on Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1957. aastast ja auliige alates 2004. aastast. Ta oli aastatel 1988–1992 Tartu Kunstiühingu Pallas esimees ja aastatel 1997–2000 Tartu Kunstnike Liidu esimees. 1991. aastal oli ta Tartu Richard Wagneri Seltsi asutajaliige ja samast aastast kuulub ka Zonta Tartu klubisse. Tunnustused: 1998 Ado Vabbe preemia; 2001 Valgetähe medaliklassi teenetemärk; 2008 Konrad Mäe preemia; 2019 AkzoNobeli kunstipreemia
Lola Liivat on viljelenud maastiku-, lille- ja portreemaali. Liivat on üks esimesi abstraktseid ekspressioniste Eestis, tema kujunemisel oli pöördelise tähtsusega sündmuseks 1957. aastal Moskvas toimunud rahvusvaheline noorsoofestival, kus kunstnik omandas esimesed abstraktse maali kogemused. Sellest ajast on Lola Liivat tuntud kui üks järjekindlamaid ekspressionismi viljelejaid meie kunstis. Kunstnik on aeg-ajalt ikka pöördunud ka looduslähedasema laadi poole, tema koloriit jääb aga ikka jõuliseks.
Helle Vahersalu (1939)
Maalikunstnik Helle-Reet Vahersalu (ka Helle-Reet Vahersalu-Paris) sündis 22. oktoobril 1939 Tallinnas. Õppis aastatel 1958–1961 Tartu Kunstikoolis ja seejärel aastatel 1961–1967 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis maalikunstnik-pedagoogi erialal. Töötas aastatel 1967–2019 Tartu Kunstikoolis joonistamise ja maalimise õppejõuna ja aastatel 1991–1993 ka Tartu Ülikooli maaliosakonna õppejõuna. Vahersalu osaleb näitustel alates 1969. aastast ja 1970. aastate alguses tegeles loomingus peamiselt loodusest inspireeritud abstraktsionistlike maalidega, mida pingestab vaba hoogne pintslilöök. Viljelenud ka akvarelli, portreed ja natüürmorti. 1970. ja 1980. aastatel oli Helle Vahersalu tuntud kui portretist, kes jäädvustas mitmeid toonaseid kultuuriinimesi. 2019. aastal ilmus tema loomingut tutvustav raamat „Helle Vahersalu. Lumi, rooste, värv“. Helle Vahersalu on liidu liige alates 1976. aastast.
Tunnustused: 1999 – Ado Vabbe nimeline visuaalse kunsti aastapreemia; 2015 – Valgetähe V klassi teenetemärk.
Tiiu Pallo-Vaik (1941)
Tiiu Pallo-Vaik õppis aastatel 1955–1961 Tartu Kujutava Kunsti koolis ja aastatel 1961–1967 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis maalikunsti erialal. Pallo-Vaik osaleb näitusetegevuses alates 1964. aastast ja on alates 1970. aastast Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Maalikunstnike Liidu liige, samuti kuulub Pallo-Vaik Eesti Akvarellistide Ühendusse.
Tiiu Pallo-Vaik kuulub kunstnike generatsiooni, mis muutis Eestis 1960. aastate lõpul oluliselt arusaamu kujutava kunsti olemusest. Ta kuulus kunstirühmitusse ANK 64, luues abstraktset, aga ka sürrealismi ja pop-kunsti mõjudega maalikunsti. 1960. aastate lõpus paelus Pallo-Vaiku abstraktsioon ja sürrealism, 1970. aastatel slaidimaal ja alates 1980. aastatest maalilised visioonid kollaaži ning autoritehnikatega, millele 1990. aastatel lisandus jõulisemalt akvarellitehnika.
Tiiu Pallo-Vaik on pälvinud mitmeid akvarelli- ja maaliauhindu, 2017. aastal Kristjan Raua nimelise kunstipreemia isiknäituste eest Vabaduse galeriis ja Vaal galeriis.
Mari Roosvalt (1945)
Mari Roosvalt omandas kunstihariduse Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetas maali erialal 1969. aastal.
Aastatel 1963–1992. aastatel töötas Roosvalt kunstiõpetajana ning alates 1992. aastast Tallinna Kunstiülikooli dotsendina ning üldmaali õppetooli ja kunstiüldainete keskuse juhatajana. Alates 1998. aastast oli Roosvalt ka Eesti Kunstiakadeemia erakorraline professor.
Pärast sajandivahetust aastatel 2001–2006 oli Roosvalt Eesti Kunstiakadeemia Avatud Akadeemia juhataja ja 2006.–2015. aastal Avatud Akadeemia eelõppe koordinaator ja Vabade Kunstide õppekava juht.
Alates 1979. aastast on Mari Roosvalt Eesti Kunstnike Liidu liige, 1997. aastast Eesti Maalikunstnike Liidu eestseisuse liige, 2002. aastast Eesti Akvarellistide ühenduse liige, oli aastatel 2006–2015 Eesti Maalikunstnike Liidu esimees. Aastal 2012 European Confederation of Watercolour Societies (ECWS) liige ja 2006–2019 Eesti Kunstnike Liidu volikogu liige ning aastal 2015 Eesti Kunstnike Liidu auliige. 2002. aastast Evald Okase Muuseumi juhatuse liige.
Kaasaegsest kunstist inspireerituna liidab Roosvalt kokku enesekeskselt nautleva ja kunstimaailmas jätkuvalt kõrges hinnas oleva arutleva lähenemise. Samas taotleb ta maalilist ühtsust oma töödes, süstides neisse mustreid ja motiive. Nii lisandub ta loomingusse iga kord uusi kihistusi, öeldud ja ütlemata sõnu. Tema valitud maalilaad, abstraktne maal esindab individuaalset, romantilist ja autentset, siis üle aastakümne tema maalidele asunud fotofragmendid esindavad, aga objektiivset, dokumenteerivat Mõlemad eelnevalt mainitud kujundid rikastavad tema nimetatud romantilis-modernistlikku maalilaadi.
Näitustel esineb Mari Roosvalt alates 1970. aastast.
Tunnustused: 2006 Konrad Mäe preemia; 2025 Valgetähe IV klassi teenetemärk
Aira Rautso (1954)
Aira Rautso on kunstihariduse saanud Tallinna Ülikoolis. Töötab kunstiõpetajana Jõhvi Kunstikoolis alates 1980.Ta on osalenud arvukatel isiku- ja grupinäitustel Eestis, Skandinaavias ja Saksamaal. On Eesti Maalikunstnike Liidu liige aastast 2008.
Aira Rautso valdavalt abstraktses pildikeeles on selgelt tuntavad kujundid ja vormid loodusest. Näiteks maaliseeria „Eesti maastikud“ ei kujuta mitte konkreetseid paiku, vaid eesti maastiku arhetüüpe: meri, põld, puud, päike, taevas. Kusjuures olulised on just värv, faktuur ja vormide rütm, mis loovad meeleolu ja seisundi. Uuemad maaliseeriad on „Minu katedraalid“ ja realistlike detailidega „Klaaskuulimäng“. Oma segatehnikas maalitud töödes kasutab kunstnik enamasti akrüülvärve.
Loomingut on tunnustatud Ida – Virumaa kultuuripreemiaga 2004 ning Ida –Virumaa Kultuurkapitali loomepreemiaga 2006 ja 2014.http://aira.rautso.com/exhibitions.html
Kai Kaljo (1959)
Kai Kaljo lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli 1977. aastal ja Tallinna Kunstiülikooli maaliosakonna 1990. aastal.
Kaljo on töötanud 2007-2015 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi professorina ning kuni 2017.aastani oli Kaljo Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi kaasaegse kunsti dotsent.
Kai Kaljo on lõpetanud kunstiakadeemias maalieriala, on laiemalt tuntuks saanud installatsiooni- ja videokunstnikuna. Kunstniku tähelend ja rahvusvaheline tuntus sai alguse videotööga "Luuser" (1997), mis räägib eneseirooniliselt ja sotsiaalkriitiliselt kunstniku autsaideri positsioonist.
Täna on Kai Kaljo taas tegev maalikunstnik, analüütilis-poeetiline mõtleja ja visualiseerija, kes osaleb aktiivselt näitustel ning esineb isikunäitustega.
Tunnustused: 2000 – Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia; 2004 – stipendium "Ela ja sära"; 2006 – Kristjan Raua preemia
Lilian Mosolainen (1961)
Lilian Mosolainen õppis 1976-80 Tartu Kunstikoolis ning seejärel lõpetas 1991 aastal Tallinna Kunstiülikooli (ERKI) maalikunstnikuna. 1992. aastast tänaseni on Lilian Mosolainen töötanud nii vabakutselise maalikunstniku kui maalikunstikunsti õppejõuna (Sally Stuudio, Tallinna Ülikool, Eesti Kunstiakadeemia ning Tallinna Kunstikool)
Lilian Mosolainen tuli Eesti kunstiellu 1980. aastate lõpu uusekspressionismi lainega Rühm T algtuumikus, tuues eesti kunsti tagasi jõulise animismi ja androgüünse erootika, mille varasemad manifestatsioonid olid olulisel kohal Noor-Eesti liikumise aegadel. Mirjam Peil: Kui tema kaasvõitlejatele jäi ekspressionism vaid üheks etapiks, siis Lilian Mosolaineni on panustamine intensiivsele väljenduslikkusele ning emotsionaalsusele jäänud saatma läbi kogu senise loometee. Kunstniku maalide kahestunud struktuurile, teineteist täiendavale ning avavale, näiliselt sõltumatutele joonise ja värvi dialoogidele on tähelepanu juhtinud paljud kunstiloolased. Lilian Mosolainen tegeleb oma maaliloomingus jõuliselt laetud eksistentsiaalsete teemadega, inimelu adumisena looduse ringkäiguna ja surma tunnetamisena elu osana.
Silvi Lepparu (1962)
Silvi Lepparu (sünd 1962) on lõpetanud EKA maali eriala 1990. aastal. Ekspressiivse väljendusjõuga autorina viljeleb Silvi Lepparu abstraktset akrüülmaali, monotüüpiat ja portreed. Näitustel osalenud alates 1985. aastast, 1997. aastast Eesti Kunstnike Liidu ja Maalikunstnike Liidu liige.
Commentaires