EESTI   MAALIKUNSTNIKE   LIIT

Mulle tundub et küsimuse asetus techne-tehnoloogiselt on nüüdiskunsti kontekstis piisavalt ignorantne, piisavalt eristuv, et pakkuda huvi.

Näituse korraldajad ja kuraator on valinud formalismi näituse päästerõngaks, hapnikuballooniks kui soovite. Formalism akvalangina kaelas sukeldume tajupsühholoogia sügavustesse, eirates kõikide maade neomarksistlike kunstiteadlaste nõuandeid. Kuivõrd maalikunstis on sisu ja vorm tõepoolest lahutamatud, st. kuidas ja millega maalitud on vaat et tähtsamgi kui mida on maalitud – siis loodan kõigi paadunud (aga pühendunud) maalikunstnike tormijooksu Vaalale.

​

Eraldi nurk näitusel saab olema ülejooksikutele ja trendi-põhistele loovisikutele. Ka neid saab valge suutäis oootama – kui sul on ka plaanis maalida lihtsalt valget värvi valge värviga, oled oodatud osalema!

​

Näitus kaardistab valge värvi avalikult kummardajate ja salaja ihalejate leviala suurust Eestis.Valge värviga suhestudes näitab maalikunstnik mis klassist ta tegelikult on, valge värv on siinkohal kui lakmuspaber.

​

Jaan Elken

​

​

​

--

​

Ainult valgetele?

Vaala galeriis esmaspäeval, 30. mail avatav Eesti Maalikunstnike Liidu kuraatorinäitus "Mida oskad sina teha valge värviga?" koondab galerii suvenäitusele töid rohkem kui viiekümnelt kunstnikult.

"Mida oskad sina..." on aus pidu valge värvi tänaval – "ainult valgetele" valged majad ja valged inimesed vahelduvad talvise lumeuputusega, realism on kõrvuti geomeetrilise minimalismi ja pop-kunstiga.

 

 

Kunstnikud on lähtunud valgest kui metafoorist (tartlase Ilmar Kruusamäe "Valge Savisaar", Mall Parise peenendunud aistingutele rajatud abstraktsioonid, Tõnis Paberiti valge installatsioon "101" jne), teisalt kogevad paljud kunstnikud just valget värvi kui enim maalikunsti füüsilis-plastilistele omadustele keskenduvat mateeriat, näitusel näete head ülevaadet meie maalikunsti paremikust - Mari Roosvaldi pastoossetest improvisatsioonidest kuni Mati Küti valge puäntillismini, noorukese Sirja-Liisa Vahtra metafüüsikasse uppuvat kardinapaari, Veiko Klemmer esitab uusversiooni valgest ristkülikust, Kristiina Kaasik testib isikliku abstraktsioonimaailma püsivust valgega liialdamisel – ja edukalt!

Näitus kaardistab valge värvi avalikult kummardajate ja salaja ihalejate leviala suurust Eestis. Valge värviga suhestudes näitab maalikunstnik, mis klassist ta on, valge värv on siinkohal kui lakmuspaber, üks võimalikke professionaalsuse kriteeriume.

Esmaspäeval, 30. mail kell 17.00 toimuva avamise dress-code: valge

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit

​